Quantcast
Viewing all articles
Browse latest Browse all 5891

Fakamatala ‘Ea Makehe Hono 13 Ma’a Tonga Fekau’aki mo e Saikolone Fakatalopiki ko 09F (Kalasi 1)

FAKAMATALA’EA MAKEHE HONO 13 MA’A TONGA FEKAU’AKI MO E SAIKOLONE FAKATALOPIKI KO 09F (KALASI 1) ‘I HONO TUKU ATU 
MEI HE SENITA FAKAMATALA FAKASAIKOLONE ‘A TONGA I FUA’AMOTU ‘I HE TAIMI 6:00PM PULELULU 10 FEPUELI 2021
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
KO E FAKATOKANGA SAIKOLONE FAKATALOPIKI NE TUKU ATU KIMU’A KI HE ‘OTU TONGA KUO KANISELI ATU IA 
KO E NGAAHI FAKATOKANGA:
‘OKU KEI TU’U PE FAKATOKANGA MATANGI MALOHI FAKATUPU MAUMAU KI HE VAHEFONUA MO E NGAAHI POTUTAHI ‘O TONGATAPU, ‘EUA, TELE-KI-TONGA MO TELE-KI-TOKELAU.

KO E FAKATOKANGA HAKOHAKO KO IA NA’E TUKUATU KI HE NGAAHI VAHEFONUA MO E POTUTAHI ‘O E ONGO NIUA PEHE KI HE NGAAHI VAHEFONUA ‘O VAVA’U KUO KANISELI ATU IA KA ‘OKU KEI TU’U PE ‘A E FAKATOKANGA NI KI HE NGAAHI POTUTAHI ‘O VAVA’U MO HA’APAI PEHE KI HE NGAAHI VAHEFONUA KOTOA ‘O HA’APAI.

KO E FAKATOKANGA PEAU AAKE MALOHI FAKATUPU MAUMAU NA’E TUKUATU KI HE NGAAHI POTUTAHI ‘O E ONGO NIUA MO VAVA’U KUO KANISELI ATU IA KA ‘OKU KEI TU’U PE KI HE TOENGA E NGAAHI POTUTAHI E ‘OTU TONGA.

KO E FALE’I KI HE NGAAHI VAKA IIKI KE ‘OUA E FAI HA OO KI TAHI  NA’E TUKUATU KI HE NGAAHI POTUTAHI ‘O E ONGO NIUA KUO KANISELI ATU IA KA ‘OKU KEI TU’U PE KI HE TOENGA E NGAAHI POTUTAHI E ‘OTU TONGA.

KO E FAKATOKANGA ‘UHA LAHI MO TAFEA NA’E TUKUATU KI HE KOTOA ‘O E ‘OTU-TONGA KUO KANISELI ATU IA.

TU’UNGA ‘O E ‘EA
Ko e Saikolone Fakatalopiki kalasi 1 (09F) kuo holo hono malohi ki he ‘Alotamaki na’e fe’unga hono uhouhonga mo e latitude 26.7° faka-Tonga mo e longitute 177.2° faka-Hihifo pe koe 645KM Tonga Tonga-Hihifo ‘o ‘Eua, 665KM Tonga Tonga-Hihifo ‘o Nuku’alofa pe 830KM Tonga-Hihifo ‘o Pangai Ha’apai he taimi 5:00pm ‘o e efiafi ni. Ko e ‘alotamaki ni ‘oku nga’unu ‘i he vave ko e mailetahi ‘e 22 ki he houa (44km/hr) faka-Tonga Tonga-Hihifo. Ko e malohi ‘o e havili ofi ki hono uhouhonga ‘oku mailetahi ‘e 30-35 ki he houa (60-70km/hr) pea to takutaku ‘o a’u ki he mailetahi ‘e 40 ki he houa (80km/hr). ‘I hono halanga lolotonga, ‘oku fakafuofua ke toka ‘a e ‘alotamaki ni ‘i he 775km fakaTonga Tonga-Hihifo ‘o Nuku’alofa he taimi 9:00pm ‘i he pooni. Ko ha hakohako ki he matangi malohi fakatupu maumau fakataha pe ki ai mo ha ‘ao’aofia mo ha ‘uho’uha tu’u mo to te ne kei uesia e ‘otu Tonga he pooni.
 

KI TONGATAPU MO ‘EUA:
Angi e matangi mei he Tokelau mo e Tokelau-Hihifo mailetahi ‘e 25-30 ki he houa (50-60 km/hr) pea to takutaku ‘o a’u ki he matangi malohi fakatupu maumau mailetahi 35-40 ki he houa (70-80km/hr) ‘i ha ngaahi taimi. Faka’au pe ke holo atu hono malohi ki ‘apongipongi ki he mailetahi ‘e 15-20 ki he houa (30-40km/hr). Lahi ‘ao’aofia pea ‘i ai mo ha ‘uho’uha tu’u mo to pea lolo lahi ha ngaahi taimi pea ‘oku fakafuofua pe ke holo e ‘uha ‘o ‘alomalie ‘i ha ngaahi taimi ‘apongipongi. Hou ke hou a’upito e tahi (a’u ki he mita ‘e 3-4). Aake malohi e peau fakatupu maumau mei he Tokelau (a’u ki he mita ‘e 4). ‘E ‘ikai ke lelei e vakai ‘i he ngaahi feitu’u ‘oku ‘uha lahi.

KI VAVA’U MO HA’APAI:
Angi e matangi mei he Tokelau mo e Tokelau-Hihifo mailetahi ‘e 15-25 ki he houa (30-50 km/hr) pea to takutaku ‘o a’u ki he mailetahi 30 ki he houa (60 km/hr). Lahi ‘ao’aofia pea ‘i ai mo ha ‘uho’uha tu’u mo to pea lolo lahi ha ngaahi taimi pea ‘oku fakafuofua pe ke holo e ‘uha ‘o ‘alomalie ‘i ha ngaahi taimi ‘apongipongi. Hou e tahi (a’u ki he mita ‘e 3.5). Aake mamalohi ki he malohi fakatupu maumau e peau mei he Tokelau (a’u ki he mita ‘e 3-4). ‘E ‘ikai ke lelei e vakai ‘i he ngaahi feitu’u ‘oku ‘uha lahi.

KI HE ONGO-NIUA:
Angi e matangi mei he Tokelau mo e Tokelau-Hihifo mailetahi ‘e 15-20 ki he houa (30-40 km/hr) pea faka’au pe ke teka ‘o angi mei he Hahake mo e Tokelau-Hahake ‘apongipongi. Lahi ‘ao’aofia pea ‘i ai mo ha ‘uho’uha tu’u mo to pea lolo lahi ha ngaahi taimi pea ‘oku fakafuofua pe ke holo e ‘uha ‘o ‘alomalie ‘i ha ngaahi taimi ‘apongipongi. Houhousi’i ke hou e tahi (a’u ki he mita ‘e 3). Aake mamalohi e peau mei he Tokelau (a’u ki he mita ‘e 3). ‘E ‘ikai ke lelei e vakai ‘i he ngaahi feitu’u ‘oku ‘uha lahi.

KI HE NGAAHI POTUTAHI ‘O TELE-KI-TONGA MO TELE-KI-TOKELAU:
Angi e matangi mei he Tonga mo e Tonga-Hihifo mailetahi ‘e 25-30 ki he houa (50-60 km/hr) pea to takutaku ‘o a’u ki he matangi malohi fakatupu maumau mailetahi 35-40 ki he houa (70-80km/hr). Fakafuofua pe ke holo e malohi e havili ‘apongipongi ki he mailetahi ‘e 15-20 ki he houa (30-40km/hr). Hou ke hou a’upito e tahi (a’u ki he mita ‘e 4-6). Aake malohi e peau fakatupu maumau mei he Tokelau (a’u ki he mita ‘e 5.)

HU’A MO E MAMAHA E TAHI KI NUKU’ALOFA
TAUMALIE        :     06:30PM (EFIAFI NI)
MAHATOKA      :     01:00AM (‘AHENGIHENGI)
KO E FUA E PALOMETA ‘I HE MALA’E VAKAPUNA FUA’AMOTU HE TAIMI 6:00PM NA’E MILIPA E 1007.5 PEA KO E HAUHAU ‘O E ‘EA NA’E PESETI ‘E 89%. KO E FAKAMATALA MAKEHE FAKA’OSI ENI FEKAU’AKI MO E SAIKOLONE FAKATALOPIKI KO 09F (KALASI 1). KO E FAKAMATALA’EA HOKO ‘E TUKU ATU IA HE TAIMI 6:00AM ‘APONGIPONGI PE OFI KI AI
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
FCD: VF/VV/NH/=                                                                                       CRS: UV/=

Viewing all articles
Browse latest Browse all 5891

Trending Articles



<script src="https://jsc.adskeeper.com/r/s/rssing.com.1596347.js" async> </script>